ÜLEMAAILMNE ÕIGLUSE KODA

Ridván 2000

Maailma bahá'ídele

Palavalt armastatud sõbrad,

Me langetame pead tänulikkusest Väehulkade Issanda vastu, meie südamed tulvil rõõmust, kui me tunnistame seda imepärast muutust, mida neli aastat alates sel Hiilguste Pühal lõpulejõudva globaalse plaani algusest endaga kaasa on toonud. 

Nii märkimisväärne oli selle aja jooksul saavutatud edu, et meie maailmakogudus tõusis kõrgustesse, kust võib selgelt eristada uusi säravaid vaatepiire tema tulevasteks kangelastegudeks.
Kvantitatiivne erinevus tulenes peamiselt otsustavamast kvalitatiivsest erinevusest. Bahá'í koguduse kultuur tegi läbi muutuse. Seda muutust võib märgata plaani kolme osalise - indiviidi, institutsioonide ja kohaliku koguduse - suurenenud võimekuses, tegutsemise plaanipärasuses ja sellele järgnenud eneseusalduse sügavuses. Nii sellepärast, et sõbrad tegelesid järjekindlamalt oma teadmiste süvendamisega jumalike õpetuste osas ning õppisid palju - ja seda süstemaatilisemalt kui varem - sellest, kuidas neid kasutada Asja kuulutamisel, oma isiklike ja ühiste tegevuste korraldamisel ning kaasinimestega koostööd tehes. Ühesõnaga alustasid nad õppimisprotsessi, mis viis sihikindla tegutsemiseni. Selle muutuse peamiseks liikumapanevaks vahendiks oli koolitusinstituutide süsteem, mis rajati kogu maailmas suure kiirusega - saavutus, mida võib laienemise ja konsolideerimise valdkonnas pidada Nelja Aasta Plaani üheks tähtsaimaks pärandiks.

Üksikisikute suurenenud võimekus Usku õpetada, mida näitas tõuge isiklikus initsiatiivis; vaimsete nõukogude, regionaalsete kogude ja komiteede paranenud võime juhendada sõprade püüdlusi; uute mõtte- ja tegevusmallide tutvustamine, mis mõjutasid kohaliku koguduse ühist käitumist - kõigi nende suhtes tõendas koolitusinstituutide süsteem oma asendamatust rahvahulkade sisenemise protsessi mootorina. Laiendades oma tegevust kohalike õppegruppide läbi, suurendasid paljud instituudid oma võimalusi levitada oma programme suurtel maa-aladel. Mongoolias, näiteks, asutati 106 õppegruppi ja selle tulemusena toimus märkimisväärne tõus uute usklike arvus. Taoliste edusammudega kaasnevalt pöörasid meie ülemaailmse koguduse liikmed ka rohkem tähelepanu palve jõule toetumisele, püha sõna üle mõtisklemisele ning vaimsete kasude saamisele palvekoosolekutel osalemisest. Koguduse mõõtmed on just nende intensiivistunud individuaalse ja kollektiivse muundumise elementide toimimise tõttu kasvamas. Kuigi uute usklike arv on möödunud aastate arvu praeguseks vaid veidi ületanud, on tohutult heameelt valmistav näha, et see juurdekasv on nüüd geograafiliselt kõikjal levinud, hõlmab endaga üha suuremaid ühiskonna segmente ning lülitab edukalt uusi deklareerijaid Asja ellu.

Usu nii soodus, nii paljutõotav olukord võlgneb ka palju, ülimal määral tänu Nõunike Institutsiooni nõuandvale mõjule, koostööd tegevale rollile ja praktilisele tööle, mis laienesid koos instituutide loomise ja tegevusega - laiendus, mis peegeldas tarmuka ning alati valvsa Rahvusvahelise Õpetuskeskuse poolt tulevat õigeaegset stimuleerimist.

Nelja Aasta Plaani keskne teema - rahvahulkade sisenemise protsessi edendamine - kutsus esile suurel määral mõtte ja tegutsemise integratsiooni. See keskendas tähelepanu bahá'í koguduse arengu tähtsale staadiumile, mis tuleb saavutada kujunemise ajastu vältel, sest seni kuni rahvahulkade sisenemine ei püsi veel laiemalt käigus, ei ole tingimused küpsed massiliseks usule pöördumiseks, selleks läbimurdeks, mida Shoghi Effendi oma kirjutistes lubas. Plaani temaatilisel rõhul oli tähendust bahá'í tegevuse kõikide kategooriate jaoks; see nõudis selget arusaamist, mis tegi võimalikuks süstemaatilise ja strateegilise planeerimise kui isikliku ja kollektiivse tegevuse vältimatu eeltingimuse. Koguduse liikmed hakkasid vähehaaval mõistma, kuidas süstemaatilisus võib kasvu- ja arenguprotsesse kergendada. See teadlikkuse suurendamine oli tohutu samm, mis viis õpetustegevuse tõusuteele ning põhjustas muutuse koguduse kultuuris.

Teemat täiendavad aspektid ilmnesid jõupingutustes, mida tehti planeerimise, institutsioonide võimekuse loomise ja inimressursside arendamise osas. Kõiki neid ühendavad niidid on täheldatavad plaani algusest kuni päris selle lõpuni. 1995. aasta detsembris Pühal Maal toimunud Kontinendi Nõunike Kogu konverents märkis algust. Seal pühendati nõunikud plaani üldjoontesse. Sellele järgnesid nende nõupidamised rahvuslike vaimsete nõukogudega rahvuslikel planeerimisistungitel, mis siirdusid hiljem üle regionaalsele tasandile, hõlmates Abikomitee liikmed, kohalikud vaimsed nõukogud ja komiteed. Niiviisi haarati bahá'í administratsiooni elemendid kõigil tasanditel kaasa planeerimisprotsessi ja sellest staadiumist pürgisid nad edasi täideviimise staadiumisse, kus pidi loodama institutsioonide võimekus tulla toime rahvahulkade sisenemisega. Siin astuti kaks tähtsat sammu: esimene oli koolitusinstituutide asutamine; teine, regionaalsete bahá'í komiteede ametlik rajamine ja laialdane kasutusele võtmine juhtimise tunnusjoonena, mis toimib kohaliku ja rahvusliku tasandi vahel, tugevdamaks administratiivset võimekust teatud kogudustes, kus sealsete rahvuslike vaimsete nõukogude ees seisvad üha keerulisemad küsimused sellist arengusammu vajavad. Protsessi põhipunktide integreerimiseks olid võrdselt olulised strateegiad, mis määratleti tööks sotsiaalse ja majandusliku arengu vallas, sest see moodustab konsolideerimise otsustava osa, ning välissuhete vallas, mis on elutähtis tegur, võimaldades Usul toime tulla tundmatusest esilekerkimise tagajärgedega. See ühendatud mõju tõi kaasa kõmavaid tulemusi, mille üleslugemine ületaks kaugeltki nende lehekülgede pikkuse. Siiski ei või me olla mainimata teatud kõrghetki, mis illustreerivad plaani saavutuste suurust.

Pühal Maal käis terrasside ja Kaarel olevate hoonete ehitamine täie kindlusega sellest, et need suudetakse lõpetada väljakuulutatud tähtajaks, mis on määratud selle Gregoriuse kalendriaasta lõpuks. Veelgi enam, ehitis Haifas, millele me viitasime oma eelmises Ridváni sõnumis seoses palverännaku gruppide suurendamisega, on alates käesolevast Ridvánist kasutamiseks valmis. Samuti seoses sellega kiideti heaks arhitektuuriplaanid Bahjisse äärmiselt vajalike rajatiste ehitamiseks, mis tulevad palverändurite ja teiste bahá'í ning mitte-bahá'í külaliste tarvis. Tekstide tõlkimine Bahá'u'lláh' kirjutiste uue oodatud köite jaoks on lõpetatud ja käivad ettevalmistused selle avaldamiseks.

Edusammud laienemises ja konsolideerimises ilmnesid ka muul kui juba eelmainitud moel: pioneeritöös, usu kuulutamises, kirjanduse avaldamises, kunstide kasutamises, vaimsete nõukogude loomises ja bahá'í uurimisühingute edasiarenemises. Ligikaudu 3300 usklikku asusid lühi- või pikaaegseteks rahvusvahelisteks pioneerideks. See, et paljud maad, mis tavaliselt on olnud vastuvõtvaks osapooleks, saatsid ise usupioneere välismaale, oli edasiseks märgiks rahvuslike koguduste küpsemisest. Ustavaina nende liikmetele osutatud mandaadile, paistsid Kanada ja Ameerika Ühendriikide kogudused silma pioneeride arvuga, kes sealsetelt kallastelt lahkusid, ning veelgi suurema reisivate usuõpetajate arvuga, milles oli märkimisväärne noorte esindatus. Eriti tähelepanuväärne oli ka Ühendriikides elavate aafrika päritoluga usklike südantkosutav reageering üleskutsele, et bahá'í õpetajad peaksid reisima Aafrikasse.

Asja kuulutamine hõlmas mitmesuguseid tegevusi, mille hulka kuulus laias haardes ürituste - aastapäevade, mälestusaktuste, vestlusgruppide, näituste ja taoliste - toetamine, mis võimaldas suurtel rahvahulkadel tutvuda Usu õpetustega. Pühakojad olid külastajaid ligitõmbavateks keskusteks, keda siseneski nende ustest üha suureneval määral, eriti Indias, kus eelmise aasta jooksul võeti vastu umbes viis miljonit inimest. Lisaks sedasorti tegevusele kasutati mitmel korral meediat, et edastada bahá'í sõnumit. Ameerika Ühendriikides reageeris Rahvusliku Õpetuskomitee poolt kavandatud meediakampaaniale umbes 60 000 huvitatut. Ülemaailmselt levis teadmine usust ajakirjanduses spontaanselt sagedamini kui varem ilmunud positiivsete artiklite kaudu. Samalaadne usu laiem esilepääsemine toimus tänu raadio- ja televisioonijaamade valmisolekule kaasata regulaarseid bahá'í programme. Nii oli see sellistes riikides nagu Kongo Demokraatlik Vabariik ja Libeeria. Neid õnnekaid edusamme kroonis rahvusvaheliste meediaasutuste sõltumatu valik kasutada Bábi pühamut ja terrasse Püha Maa telesaate lõigu asupaigana ülemaailmses meediaprogrammis, millega tähistati 2000. aasta saabumist.

Kunstide kasutamine sai tähtsaks iseloomulikuks jooneks ülemaailmse koguduse proklamatsiooni-, õpetus-, süvendamis- ja harduslikes tegevustes. Kunstid meelitasid ligi noori inimesi, kes rakendasid neid oma õpetus- ja süvendamistegevuses peamiselt läbi arvukate draama- ja tantsugruppide, toimides aktiivselt paljudes maailmaosades. Kuid kunstide dünaamika ulatus laulmisest ja tantsimisest palju kaugemale, sisaldades mitmesugust kujutlusvõimel põhinevat toimingut, mis andis inimestele põhiteadmisi usust. Seal, kus kasutati rahvakunsti, eriti Aafrikas, intensiivistus õpetustöö suuresti. Näiteks nii Ghanas kui Libeerias lasti käiku projekt "Ühtsuse valgus" (Light of Unity Project), et edendada kunstide kasutamist õpetustöös. Indias oli Ühiskondliku Harmoonia Grupil (Communal Harmony Group) samasugune eesmärk.

Peamiselt nõunike kehutusest ja Kontinentaalse Fondi toel anti eriti Aafrikas ja Aasias tõuge bahá'í kirjanduse tõlkimiseks ning avaldamiseks. Lisaks ilmus Kitáb-i-Aqdas tervikliku araabiakeelse väljaandena ja samuti teistes keeltes.
Kuigi piirang kohalike vaimsete nõukogude moodustamiseks Ridváni esimesel päeval, mis astus jõusse 1997. aastal, tekitas oodatud vähenemist nende institutsioonide arvus, ei olnud langus drastiline. Hiljem on nende arv püsinud samana ja käimas on põhjalik konsolideerimisprotsess. Püstitati kaheksa uut Ülemaailmse Õigluse Koja sammast, mis tõstis rahvuslike vaimsete nõukogude arvu 181-ni.

Eriti rõõmustav nende nelja aasta jooksul on olnud üha enam hooguvõttev bahá'í teaduslik tegevus, mis liikus kindlalt edasi elutähtsa ülesandega tugevdada usu töö intellektuaalseid aluseid. Kaheks hindamatuks tulemuseks oli bahá'í kirjanduse mõjukas rikastumine ja suure hulga väitekirjade esitamine, mis uurivad erinevaid kaasaja probleeme bahá'í põhimõtete valguses. Bahá'í uurimisühingute võrk, mis tähistab sel aastal oma 25. aastapäeva, võttis plaani käigus vastu viis uut liiget. Sellest mitmekesisusest ja loovusest, mida see teenimispõld ligi tõmbab, andsid käsituse Paapua Uus-Guinea esimese bahá'í uurimiskonverentsi pidamine ja Jaapani ühingu teedrajav keskendumine traditsioonilise jaapani õpetatuse vaimsetele algetele.

Edasiminek sotsiaalse ja majandusliku arengu alal oli otsustavalt kvalitatiivne, kuigi projektide arvu kasvu näitavad numbrid on samuti muljetavaldavad. Kord aastas raporteeritavate tegevuste arv oli plaani alguses 1350, kuid tõusis lõpupoole üle 1800. Süstemaatilisema lähenemisviisi poole liikumine oli selgi perioodil töö domineerivaks tunnusjooneks. Edendamaks nõupidamist ja tegutsemist sotsiaalse ja majandusliku arengu põhimõtetel, toetas Bahá'í Maailmakeskuse Sotsiaalse ja Majandusliku Arengu Amet 13 regionaalse seminari korraldamist, milledel osales ligikaudu 700 esindajat 60 riigist. See amet kandis ka hoolt sobivate pilootprojektide ja materjalide kavandamise eest organiseeritud kampaaniate algatamiseks, et edendada noorte elukorraldust ja kirjaoskust, ühiskondlike tervishoiutöötajate koolitamist, naiste olukorra parandamist ja moraalset kasvatust. Näide sellest oli programm Guyanas, kus koolitati üle 1500 kirjaoskuse instruktori. Teiseks näiteks oli Malaisias naiste olukorra parandamiseks kavandatud kaheksa mooduli lõpuniviimine, mis panid aluse Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas korraldatud koolitusüritustele. Guaymi regioonist Panamas sai alguse plaan lülitada bahá'í raadiojaamad koolitusinstituutide töösse. Kuna instituudid omavad võimalusi pakkuda koolitust sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks, osales sellesuunalises liikumises tosin instituuti, mis praegu katsetavad antud jõupingutustega muuhulgas kirjaoskuse, vabatahtlike tervishoiutöötajate koolitamise ja kutsekoolituse aladel. Hulk bahá'íde poolt toetatud ja innustatud organeid on pühendanud oma energia projektidele nagu see, kus tehti koostööd Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooniga, et võidelda jõeveest tuleneva pimedaksjäämise (river blindness) vastu Kamerunis. Üle 30 000 inimese on selle bahá'í projekti kaudu saanud vajalikku ravi. Teine juhtum on eraülikool Etioopias, Ühtsuse Kolledž (Unity College), mille üliopilaskond on kasvanud 800-ni. Veelgi üks on Landeggi Akadeemia Šveitsis, mis lisaks oma oppeprogrammi laiendamisele ja konsolideerimisele osutas korgelthinnatud abi käimasolevatel otsingutel Balkani konflikti hirmsate sotsiaalsete tagajärgede heastamiseks. Veel üks on Núri Ülikool Boliivias, mis ühisprojektis koos Ecuadoriga pakkus koolitust rohkem kui 1000 kooliopetajale oma moraalse juhtimise programmi kaudu. Sotsiaalse ja majandusliku arengu valdkonnas olid seesugused toendid voimekuse tostmisest suureks kasuks Plaani eesmärkidele.

Juhindudes 1994. aastal rahvuslikele vaimsetele noukogudele edastatud välissuhete strateegiast suurenes koguduse voimekus diplomaatilise ja avaliku informatsiooni valdkonnas samuti hämmastava kiirusega, asetades bahá'í koguduse dünaamilistesse suhetesse ÜROga, valitsustega, valitsusväliste organisatsioonidega ning meediavahenditega. Strateegia keskendas rahvusvahelise ja rahvusliku tasandi tegevuse kahele votmesihile: mojutada maailma rahule suunatud protsesse ja kaitsta Usku. Meie palavalt armastatud kaasusklike kaitseks Iraanis kasutusele voetud abinoude kaudu voitis Bahá'í Rahvusvaheline Kogudus uuel hulgal austust ja toetust, mis andsid voimalusi strateegia muude eesmärkide taotlemiseks. Selleks, et vastata Iraanis valitseva raskesti juhitava olukorra väljakutsele, töötasid meie institutsioonid ja välissuhete organid välja uusi lähenemisviise, et aktiveerida valitsuste ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kasutada olevaid vahendeid. Tagakiusamised Iraanis tombasid endale meie planeedi koige korgemate voimude tähelepanu. Toepoolest, uudis sellest, et Iraani kohus oli kinnitanud surmaotsused kahele sobrale ja langetanud samasuguse otsuse veel kolmandalegi, kutsus Ameerika Ühendriikide presidendi poolt esile terava reageeringu ja ta esitas Iraanile selge hoiatuse. Maailma liidrite ja ÜRO sekkumise tulemusena loppes tegelikult Iraani bahá'íde hukkamine ning pikaajalisele vanglakaristusele moistetud isikute arv vähenes järsult.

Samas kui oleme roomsad nende vahelesekkumiste üle, kiidame me Iraanis elavate vendade ja odede ennastohverdavat vaimu, vankumatust ja alistamatut usku, kes on neid joupingutusi voimsusega varustanud. Sellised silmanähtavad hinge omadused teevad nende kaasmaalased noutuks visaduse ees, millega nad taluvad nende vastu nii oelalt ja karmilt vallandatud rünnakuid. Kuidas muidu voib seletada seda, et nii vähesed on nii kaua aega suutnud vastu seista nii paljudele? Kuidas muidu voiksid nad äratada aktiivset muret maailmas, isegi kui vaid ühte neist ähvardab surm? Iraani tragöödia seisab selles, et ründajatel on siiani jäänud nägemata, et neis jumalikes pohimotetes, mille eest tagakiusatud on ohverdanud oma vara ja isegi elu, sisalduvadki lahendused, mis rahuldaksid kogu elanikkonna igatsust tema rahulolematuse tunnil. Samas ei saa olla mingit kahtlust selles, et see süstemaatiline türanniseerimine, millele meie sobrad Iraanis on nii julmalt allutatud, alistub lopuks Koigevägevama voimule, mis juhib salapäraseid sündmusi nende kindla saatuse poole kogu selle lubatud auhiilguses.

Mis puutub välisasjade strateegia teise eesmärki, siis siin juhindusid tegevusliinid neljast teemast: inimoigused, naiste staatus, globaalne heaolu ja moraalne areng. Meie andmed näitavad hiiglasuurt edusammu inimoiguste ja naiste staatuse alases töös. Seoses eelmainituga jätkas ÜRO talitus (United Nations Office) inimoiguste loovat oppeprogrammi, mis on siiani teeninud tervelt 99 rahvusliku vaimse noukogu diplomaatiliseks tööks vajaliku voimekuse tostmise vahendina. Mis puutub naiste staatusesse, siis naiste olukorra parandamise 52 rahvuslikku talitust, arvukate bahá'í naiste ja meeste panus koigil tasanditel toimuvatesse konverentsidesse ja töögruppidesse, bahá'í esindajate valimine olulise tähtsusega ametikohtadele valitsusväliste organisatsioonide votmekomiteedes, kaasa arvatud ÜRO Naiste Arengu Fondi alluvuses olevasse komiteesse, osutavad, kuidas Bahá'u'lláh' järgijad edendavad väsimatult Tema pohimotet naiste ja meeste vordoiguslikkusest.

Samal ajal levitavad rida algatusi informatsiooni bahá'í usust eri üldsustele. Nende hulka kuuluvad sellised novaatorlikud ettevotmised nagu "Bahá'í maailm" (The Bahá'í World) -nimelise lehekülje avamine Internetis, millel on juba keskmiselt 25 000 külastajat kuus; teadaande "Kes kirjutab tulevikku?" väljaandmine, mis aitab sopradel koikjal vestelda kaasaegsetel teemadel; alates eelmise aasta novembrist pärsiakeelse raadioprogrammi "Payam-e-Doost" saatma hakkamine ülemaailmses vorgustikus - see on programm, mida antakse eetrisse ühe tunni pikkusena kord nädalas Washingtoni suurlinna piirkonnas ning mis nüüd on kättesaadav igal ajal üle kogu maailma Interneti kaudu; ning lopuks äärmiselt originaalse televisioonisaate idee elluviimine, mis rakendab moraalseid pohimotteid igapäevaste probleemide puhul ja on voitnud valitsusvoimude sooja heakskiidu Albaanias, Bosnia-Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Ungaris, Rumeenias, Sloveenias ning Endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias.
Selle sajandi lopu lähenedes joudu kogunud nähtus on see, et maailma inimesed on tousnud väljendama oma taotlusi nn. "tsiviilühiskonna organisatsioonide" kaudu. Bahá'ídele koikjal valmistab kindlasti suurt rahuldust, et Bahá'í Rahvusvaheline Kogudus kui valitsusväline organisatsioon, mis esindab inimkonda läbiloikes, on voitnud säärase usalduse, et toimib ühendava jouna tähtsatel inimkonna tulevikku kujundavatel diskussioonidel. Meie peamine esindaja ÜROs määrati üheks valitsusväliste organisatsioonide komitee esimeheks - positsioon, mis annab Bahá'í Rahvusvahelisele Kogudusele juhtiva rolli Millenniumi Foorumi korraldamisel. Antud üritus, mille on kokku kutsunud ÜRO peasekretär Kofi Annan ja mis leiab aset maikuus, annab tsiviilühiskonna organisatsioonidele voimaluse formuleerida oma vaateid ja soovitusi ülemaailmsete küsimuste osas, mis voetakse üles sellele järgneval Millenniumi Tippkohtumisel käesoleva aasta septembris, kus osalevad riikide ja valitsuste juhid.

Inimkonna ärkamisel maailmas toimuvate muutuste vaimsele ulatusele on bahá'íde jaoks eriline tähendus. Religioonidevaheline dialoog on intensiivistunud. Nelja Aasta Plaani vältel oli Usk sellesse üha sagedamini kaasa haaratud tunnustatud osalisena. Kaplinnas eelmise aasta detsembris toimunud Maailma Religioonide Parlament (the Parliament of the World's Religions) toi kokku umbes 6000 osalejat, nende hulgas tugev bahá'í delegatsioon. Bahá'íd olid esindatud ka nii Louna-Aafrika kui rahvusvahelises juhatuses, kes selle ürituse planeerisid. Bahá'íde huvi antud sündmuse vastu äratas eriti fakt, et Läänes oli Bahá'u'lláh' nime esimest korda mainitud selle Parlamedi raames 1893. aastal Chicagos toimunud avalikul koosolekul. Bahá'íd olid kutsutud osavotjad ka kahel eelmise aasta novembris Jordaanias aset leidnud religioonidevahelisel sündmusel: Lähis-Ida konflikti ja religiooni käsitleval konverentsil ning Maailma Religiooni ja Rahu Konverentsi (the World Conference on Religion and Peace) iga-aastasel kokkutulekul. Vatikanis ja New Delhis osalesid bahá'í esindajad üritustel, mida toetas rooma-katoliku kirik. Teisena mainitud sündmusel oli nounik Zena Sorabjee paavst Johannes Paulus II juureolekul üks religioonide esindajatest, kes koosolekul sona votsid. Ühendatud Kuningriigis pääses Usk avalikule areenile, kui bahá'í esindajad koos kaheksa muu suurema religiooni liikmetega osalesid uue millenniumi pidustustel Westminsteri Palee Kuninglikus Galeriis, kus kuninglike perekonnaliikmete, peaministri, Canterbury peapiiskopi ja teiste väljapaistvate isikute juuresolekul viidati "Ühendatud Kuningriigi üheksa suurema religiooni" kogunemisele. Saksamaal kaasati bahá'íd esimest korda religioonidevahelisse dialoogi. See pööras täielikult ümber kristlike kogukondade pikaajalise suhtumise, kes olid vältinud kontakti Usuga ühe lepingumurdja poolt kirjutatud ja luterliku kirjastuse poolt 1981. aastal väljaantud raamatu tottu. Parandust sellele pakkus 600-leheküljeline, süüdistusi teaduslikult ümberlükkav, kolme bahá'í poolt kirjutatud ja juhtiva mitte-bahá'í firma poolt 1995. aastal kirjastatud teos, mis kujutas endast silmapaistvat voitu Saksamaa bahá'í koguduse jaoks. Selle inglisekeelne tolge anti välja plaani viimasel aastal. Religioonidevaheline dialoog vottis ebatavalise kuju, kui aastal 1998 korraldasid Maailmapanga ja üheksa suurema religiooni esindajad Lambethi Palees koosoleku, mis viis Maailma Uskude Arengudialoogi (the World Faiths Development Dialogue) loomiseni. Dialoogi avalikustatud eesmärgiks on püüe ületada lohet usukoguduste ja Maailmapanga vahel, et nad voiksid koos tohusamalt tööd teha maailma vaesuse voitmiseks. Religioonidevaheliste kokkutulekute sagedus ja laiahaardelisus esindavad uut nähtust uskude suhetes üksteisega. On ilmne, et erinevad religioossed kogudused püüavad saavutada endi hulgas sellist sobralikkuse ja sopruse vaimu, mida Bahá'u'lláh ohutas oma järgijatel üles näitama teiste religioonide järgijate vastu.

Bahá'í koguduse keskendatud joupingutus nende nelja aasta jooksul leidis aset ajal, mil laiem ühiskond maadles vastuoluliste huvide vooluga. Selles lühikeses kuid pingsalt dünaamilises ajavahemikus liikusid bahá'í koguduses ja terves maailmas toimivad joud edasi järeleandmatu kiirusega. Nende kannul paljastusid silmatorkavamalt kui varem sotsiaalsed nähtused, millele Shoghi Effendi on viidanud. Rohkem kui kuus aastakümmet tagasi juhtis ta tähelepanu "tousu ja languse, integratsiooni ja lagunemise, korra ja kaose samaaegselt toimuvatele protsessidele koos nende jätkuvate ja vastastikuste reaktsioonidega üksteise suhtes". Nimetatud kaksikprotsessid ei jätkunud isoleerituna bahá'í kogudusele eriomastest protsessidest, vaid toimusid kohati moel, mis kutsus esile Usu otsese kaasahaaramise, nagu on juba näidatud. Tundus, et need kulgevad ühe ja sama ajakoridori vastaspooltel. Ühel poolel olid sojad, raevutsedes umbes 40 paigas, mida ässitasid üles religioossed, poliitilised, rassilised voi hoimude konfliktid; hulka maid halvas tsiviilkorra äkiline, täielik kokkuvarisemine; terrorism kui poliitiline relv muutus epideemiaks; häiret tekitas rahvusvaheliste kuritegelike vorkude korglaine. Ometigi vastaspoolel tehti tosiseid püüdlusi, et rakendada ja edasi arendada kollektiivse turvalisuse meetodeid, tuues meelde ühe Bahá'u'lláh' ettekirjutustest rahu säilitamiseks; tostatati noue rahvusvahelise kriminaalkohtu asutamiseks - veel üks aktsioon, mis on kooskolas bahá'íde ootustega; maailma liidritel on kavas kohtuda Millenniumi Tippkohtumisel, et keskendada tähelepanu tungivale vajadusele adekvaatse süsteemi leidmiseks, mis tegeleks globaalsete küsimustega; uued kommunikatsioonimeetodid on avanud tee igaühele suhtlemiseks ükskoik kellega sellel planeedil. Aasia majanduslik lagunemine ähvardas koigutada maailma majandust, kuid see ajendas tegema joupingutusi niihästi selle vahetu olukorra parandamiseks kui ka viiside leidmiseks, et tuua rahvusvahelisse kaubandusse ja rahandusse oigluspärasuse meelt. Need on vaid moned näited kahest vastandlikust kuid teineteist vastastikku mojutavast tendentsist, mis käesoleval ajal moju avaldavad, kinnitades Shoghi Effendi innustunud kokkuvotet Jumala suuremas plaanis toimivatest joududest, "mille pohimisteks eesmärkideks on inimrassi ühtsus ja kogu inimkonna rahu".

Nende nelja sündmusrikka aasta lopuks oleme me joudnud loppude ja alguste paljutähendava lähenemiseni Gregoriuse aja ning bahá'í ajajärgu moodupuude järgi. Ühelt poolt tähendab see lähenemine 20. sajandi taha jätmist ja teisalt avab uue staadiumi kujunemise ajastu arengus. Nende kahe ajaraami perspektiiv ajendab meid motisklema visiooni üle maailma kujundavatest suundadest, mis on ajaliselt ühtinud, ja tegema seda selle sügava arusaamise kontekstis, mille Shoghi Effendi nii kujukalt oma väljamoeldud Kaare algatamisel visandas. Plaani käigus omandas see nägemus särava selguse, kui ehitusprojektid Karmeli mäel edenesid, kui maailma juhid astusid julgeid samme ülemaailmse poliitilise rahu struktuuride kujundamise suunas ning kui kohalikud ja rahvuslikud bahá'í institutsioonid liikusid uutele tasemetele oma arenemises. Me kanname endas püha ja püsivat mälestust 20. sajandist, mis paneb meie tarmu liikvele, samas kui näitab meile kätte meie tee: see tähendab, sellest viljastavast hetkest inimkonna ajaloos, mil Bahá'u'lláh' lepingu keskpunkt vorratu valitsemisaja jooksul kavandas uue maailmakorra ehitusstiili ja mil hiljem Usu Kaitsja monede koige laastavamate aastate vältel pühendas oma viimasegi energia struktuuride püstitamisele administratiivse süsteemi jaoks, mis nüüd sajandi lopus seisab maailma silme ees oma olulise vormi terviklikkuses. Nonda jouame me aegadevahelise sillani. Voimeid, mida käputäis Bahá'u'lláh joovastunud armastajad läbi voitluse ja ohverduse sajandi on arendanud, tuleb nüüd rakendada möödapääsmatute ülesannete täitmiseks, mis jäävad kujunemise ajastusse - mille paljud töörohked ajajärgud viivad välja meie Usu kuldse ajastuni, mil koige suurem rahu saab ümbritsema maailma.

Me alustame sellel Ridvánil Kaheteist Kuu Plaaniga. Kuigi see on lühike, peab sellest piisama ja piisabki teatud elutähtsate ülesannete teostamiseks ja aluse panemiseks järgneva 20 aasta toukele Meistri jumalikus plaanis. Seda, mida neli aastat tagasi nii hoolikalt alustati - teenimiseks vajalike teadmiste, omaduste ja oskuste süstemaatiline omandamine - tuleb tohustada. Rahvuslikud ja regionaalsed instituudid, kus iganes need eksisteerivad, peavad täiel määral aktiveerima programme ja süsteeme, mida nad on kasutusele votnud. Uued instituudid tuleb rajada seal, kus vajadus nende järele on kindlaks tehtud. Suuremaid samme tuleb astuda isiklikust initsiatiivist ja institutsioonide toetusel ettevoetud opetustöö süstematiseerimiseks. Osaliselt just selleks on nounikud ja rahvuslikud noukogud iga kontinendi eri piirkondades sisse seadnud "Piirkondliku Kasvu Programmid". Tulemused annavad suurel hulgal kogemusi tulevaste plaanide kasuks. Üksikisikuid, institutsioone ja kohalikke kogudusi kehutatakse koondama tähelepanu nendele olulistele ülesannetele, selleks et olla täielikult ette valmistunud viieaastaseks ettevotmiseks, mis algab Ridvánil 2001 - ettevotmiseks, mis viib bahá'í maailma järgmisesse faasi rahvahulkade sisenemise protsessi edendamises.

Kuid peale nende ülesannete eest hoolitsemise tuleb meil vastu seista tungivale väljakutsele: Meie lapsi on vaja vaimselt toita ja lülitada nad sisse Asja ellu. Neid ei tohiks jätta sihitult triivima maailma, mis on nii tulvil moraalseid ohte. Ühiskonna praeguses seisundis on laste saatus julm. Miljonid ja miljonid ühel maal teise järel on sotsiaalselt välja torjutud. Lapsed leiavad end vanematest ja teistest täiskasvanutest voorandatuina, vaatamata sellele, kas nad elavad rikkuses voi vaesuses. Selle voorandamise juured peituvad isekuses, mis sünnib materialismist, mis on inimeste südameid koikjal haarava jumalakartmatuse tuumaks. Laste sotsiaalne väljatorjumine meie ajal on kindel märk allakäivast ühiskonnast. See olukord ei ole siiski piiratud mingi rassi, ühiskonnakihi, rahvuse voi majandusliku seisundiga - ta haarab neid koiki. Meie südameid kurvastab teadmine, et nii paljudes maailmaosades kasutatakse lapsi soduritena, ekspluateeritakse töölistena, müüakse tegelikku orjusse, sunnitakse tegelema prostitutsiooniga, tehakse pornograafia objektideks, hüljatakse omaenda soovidele keskendunud vanemate poolt ning alistatakse muudel niivord arvukatel ohvrikstegemise viisidel, et neid ei ole voimalik üles lugeda. Paljusid selliseid oudusi pohjustavad vanemad ise omaenda lastele. Vaimset ja psühholoogilist kahju on voimatu hinnata. Meie ülemaailmne kogudus ei saa vältida nende tingimuste tagajärgi. See arusaamine peaks kannustama meid koiki edasilükkamatuks ja pidevaks joupingutuseks laste ja tuleviku huvides.

Kuigi lastega tegelemine on kuulunud eelmistesse plaanidesse, ei ole see küündinud vajaduse rahuldamiseni. Laste ja nooremate teismeliste vaimne kasvatus on suurima tähtsusega koguduse edasiseks arenguks. Seega on hädavajalik, et see puudulikkus heastataks. Instituudid peavad kindlustama, et nende programmid sisaldaksid koolitust lastetundide opetajatele, kes voivad siis pakkuda oma teeneid kohalikele kogudustele. Ent kuigi lastele vaimse ja akadeemilise hariduse andmine on tähtis, moodustab see vaid osa sellest, mis tuleb panna nende iseloomu arendamisse ja nende isiksuse kujundamisse. Samuti on olemas tungiv vajadus, et üksikisikud ja institutsioonid koikidel tasanditel, teiste sonadega kogudus tervikuna, näitaksid üles oiget suhtumist lastesse ning tunneksid üleüldist huvi nende heaolu vastu. Selline hoiak oleks kaugel sellest, mida kiiresti laostuv kord esindab.

Lapsed on koige hinnalisem aare, mida kogudus voib omada, sest nendes peitub tuleviku tootus ja garantii. Nemad kannavad endas tuleviku ühiskonna iseloomu seemneid, mis suurelt osalt saab kujundatud selle poolt, mida need täiskasvanud, kes koguduse moodustavad, laste suhte teevad voi tegemata jätavad. Lapsed on meie hoolealused, keda ükski kogudus ei saa karistamatult ignoreerida. Koikeholmav armastus laste vastu, nende kohtlemise viis, neile osutatud tähelepanu kvaliteet ja täiskasvanute käitumise vaim nende suhtes - koik need kuuluvad vajaliku hoiaku oluliste aspektide hulka. Armastus nouab distsipliini, julgust harjutada lapsi raskustega, mitte järeleandmist nende tujudele voi nende jätmist täielikult nende endi hooleks. Tuleb säilitada ohkkonda, kus lapsed tunnevad, et nad kuuluvad kogudusse ja jagavad selle eesmärki. Neid tuleb armastavalt kuid kindlalt juhendada elama bahá'í standardite kohaselt, oppima ja opetama Asja sellistel viisidel, mis sobivad nende olutingimustega.

Koguduse noorte hulgas need, keda me tunneme noorte teismeliste all, jäävad vanusevahemikku umbes 12.-15. eluaastani. Nemad esindavad erilist gruppi oma eriliste vajadustega, sest nad on nii-öelda lapsepolve ja noorukiea vahel, mil neis leiavad aset paljud muudatused. On tarvis pühendada loovat tähelepanu nende haaramisele tegevusprogrammidesse, mis hoivaksid nende huvialasid, kujundaksid nende voimeid opetamises ja teenimises ning tombaksid neid kaasa sotsiaalsesse läbikäimisse vanemate noortega. Kunstide kasutamine mitmesugusel kujul voib olla sellises tegevuses suure väärtusega.

Ja nüüd soovime me konetada mone sonaga lapsevanemaid, kellel lasub esmane vastutus oma laste kasvatamise eest. Me pöördume nende poole palvega kinnitada püsivat tähelepanu oma laste vaimsele kasvatusele. Moned vanemad näivad motlevat, et see on ainult koguduse ülesanne; teised arvavad, et selleks, et lastel säiliks voimalus iseseisvalt tode uurida, ei tuleks neile usku opetada. Kolmandad tunnevad end puudulikena, et sellist ülesannet enese peale votta. Mitte ükski nendest pole oige. Armastatud Meister on öelnud, et "isale ja emale seatakse kohuseks püüda koigest joust opetada tütart ja poega", lisades, et "kui nad peaksid selle küsimuse hooletusse jätma, on nad vastutavad ja väärt noomitust karmi Issanda palge ees". Soltumata oma haridustasemest on lapsevanemad otsustaval kohal oma laste vaimse arengu kujundamisel. Nad ei tohiks kunagi alahinnata oma voimet laste moraalse iseloomu formeerimisel, sest nad avaldavad paratamatut moju koduse keskkonna kaudu, mida nad teadlikult loovad oma armastusega Jumala vastu, oma pürgimusega pidada ustavalt kinni Tema seadustest, Tema Asja teenimise vaimuga, oma fanatismi puudumisega ja tagarääkimise söövitavatest mojudest vabastatusega. Igal vanemal, kes on Onnistatud Ilusse uskuja, on kohustus käituda sellisel moel, mis kutsuks esile sundimatut kuuletumist vanematele, mida opetustes on nii korgelt väärtustatud. Muidugi peaksid vanemad lisaks kodustele joupingutustele toetama bahá'í laste tunde, mida kogudus korraldab. Tuleb ka meeles pidada, et lapsed elavad maailmas, mis annab neile teada karmist tegelikkusest nende ouduste otsese kogemise kaudu, mida juba kirjeldati, voi siis massimeedia vältimatu teabevoolu kaudu. Paljud neist on seeläbi sunnitud enneaegselt küpseks saama ning nende hulgas on need, kes otsivad standardeid ja distsipliini, mille järgi oma elu juhtida. Selle manduva ühiskonna süngel foonil peaksid bahá'í lapsed särama parema tuleviku vordkujudena.

Meie ootused on ärevil mottest, et kontinendi nounikud kogunevad 2001. aasta jaanuaris Pühale Maale, tähistamaks Rahvusvahelise Opetuskeskuse alalise asukoha kasutuselevotmist Jumala mäel. Nendega koos osalevad Abikomitee liikmed koikjalt maailmast üritusel, mis kahtlemata osutub kujunemise ajastu üheks ajaloolisemaks sündmuseks. Sellise plejaadi bahá'í ametnike kokkutulemine peab lausa paratamatult tootma sonulseletamatut kasu kogudusele, mis järjekordselt läheneb ühe plaani lopule ja teise algusele. Selle tähenduse üle motiskledes pöörame me oma südamed tänulikkuses ülimalt kallite Jumala Asja Käte ‘Alí-Akbar Furútani ja ‘Alí Muhammad Varqá poole, kes oma alalise elamisega Pühal Maal hoiavad korgel teenimise torvikut, mille armastatud Kaitsja nende südameis süütas.

Selle Kaheteist Kuu Plaaniga ületame me silla, mille juurde me kunagi enam tagasi ei pöördu. Me laseme käiku selle plaani ilma Amatu'l-Bahá Rúhíyyih Khánumi maise kohalolekuta. Ta viibis meie juures kuni päris 20. sajandi lõpuni, särades kui valguskiir selle inimrassi ajaloo võrreldamatu perioodi vältel. Jumaliku Plaani Läkitustes kurtis Meister oma võimetust reisida läbi kogu maailma, et tõstatada jumalikku kutset, ning oma pettumuse kibeduses pani Ta kirja lootuse: "Kui Jumal tahab, te võite selle saavutada." Amatu'l-Bahá vastas piiritu energiaga, reisides maakera kaugetesse paikadesse 185 maal, kellel oli au vastu võtta tema jäljendamatuid vaimuande. Tema eeskuju, mis säilitab igavesti oma sära, valgustab tuhandete ja tuhandete südameid kõikjal sellel planeedil. Kuna iga teine liigutus oleks ebapiisav, kas ei võiks me kõik pühendada oma alandlikke jõupingutusi tema mälestamiseks, kelle jaoks õpetamine oli elu peamine eesmärk ja selle täiuslik rõõm?

[ALLA KIRJUTANUD: ÜLEMAAILMNE ÕIGLUSE KODA]

Tsitaadid 2000. aasta Ridvini sõnumi jaoks

Paragrahv 21 The Advent of Divine Justice (Wilmette: Bahá'í Publishing Trust, 1990) lk 72-3.
Paragrahv 28 Selections from the Writings of 'Abdu'l-Bahá (Wilmette: Bahá'í Publishing Trust, 1997), nr 98.