Bahá’i usu administratiivorganid kasutavad kõigil tasanditel erilist vastuoludeta otsuste tegemise meetodit, mis kannab nimetust ”konsultatsioon”.

Konsultatsiooni põhiprintsiibid on esitatud Bahá’u’lláh kirjutistes ning konsensusele jõudmise ja tõeavastamise protseduurina on neil potensiaali laialdaseks kasutamiseks. Tõesti, bahá’id on leidnud, et need on kasulikud praktiliselt igal alal, kus on vaja grupiotsuste tegemist ja koostööd. Neid põhimõtteid ei kasutata ainult usu institutsioonides, vaid ka bahá’ide poolt omavates ettevõtetes, bahá’i koolides ja igapäevaste otsuste tegemisel bahá’i perekondades.

”Tõesti, ma ütlen, see on see Päev, mil inimkond näeb Tõotatu Nägu ja kuuleb Tema Häält.” 
- Bahá’u’lláh

Oma olemuselt püüab konsultatsioon jõuda konsensusele erinevaid valimisgruppe ühendades, mitte neid üksteisest eraldades. See innustab arvamuste mitmekesisust ning kontrollib võimuvõitlust, mis on tavalistes otsustetegemise süsteemides nii levinud.

Bahá’i konsultatsioon põhineb järgmistel süsteemidel:

Informatsiooni tuleks koguda võimalikult ulatuslikest allikatest, otsida mitmekesiseid seisukohti. See võib tähendada lisapingutusi spetsialistide - nagu arstid, juristid või teadlased - arvamuste teadasaamiseks. See võib tähendada ka rohkemat kui traditsiooniliste spetsialistide arvamuste otsimist või püüdlusi erineva päritoluga koguduseliikmete seisukohtade arvestamiseks.

Diskussiooni ajal peavad selles osalejad püüdma olla nii avameelsed ja siirad kui võimalik, säilitades ka südamliku huvi teiste seisukohtade vastu. Isiklikke rünnakuid, üldisi ultimaatumeid ja eelarvamuslikke väiteid tuleb vältida.

Kui esitatakse mõni idee, saab see koheselt grupi omandiks. Kuigi see kõlab lihtsalt, on see võib-olla kõige sügavam konsultatsiooni põhimõte. Kuna selle reegli kohaselt lõpetavad kõik ideed olemast mõne indiviidi, alagrupi või valimisgrupi omand. Seda printsiipi järgides innustatakse neid ideid, mis tekivad siirast soovist teenida, vastandina ideedele, mis ilmuvad isikliku ülendamise või valimisgrupi moodustamise soovist.

Grupp püüdleb üksmeelele, kuid järeldusi teha ja otsusele jõuda võib enamuse häälega. Selle põhimõtte tähtsaks aspektiks on mõistmine, et kui otsus on kord tehtud, on tervele grupile kohustuslik üksmeelselt selle järgi toimida - vaatamata sellele kui paljud otsust toetasid.

Selles mõttes ei ole konsultatsiooni puhul ”vähemuse” arvamust ega ”opositsiooni positsiooni”. Bahá’id usuvad pigem, et kui otsus on vale, saab see ilmseks selle rakendamisel - kuid ainult siis, kui otsustav grupp ja tegelikult kogukond tervikuna seda kogu südamest toetavad.

Selline pühendumine ühtsusele kindlustab, et kui otsus või projekt ebaõnnestub, seisneb probleem idees eneses, mitte kogukonna ebapiisavas toetuses või oponentide kangekaelses tegutsemises.

”Tema, Kes on teie Issand, Kõige-Halastavam, hellitab oma südames soovi näha kogu inimrassi kui ühte hinge ja keha.”
- Bahá’u’lláh

See põhimõte tuleb jälle tagasi ühtsuse jõu mõistmise juurde. Bahá’u’lláh poeg, ‘Abdu’l-Bahá, ütles, et bahá’id peavad alati püudlema üksmeelele igas küsimuses:

”Kui nad mõnes küsimuses kokkuleppele jõuavad, isegi kui see on vale, on see parem kui mitte nõustuda ja olla õige, kuna see erinevus viib jumaliku alusmüüri lagunemiseni. Kuigi ühel poolel võib olla õigus ja nad ei nõustu, saab see tuhandete eksimuste põhjuseks, aga kui nad nõustuvad, ja mõlemad pooled eksivad, ilmub ühtsuses tõde ja vale muudetakse õigeks.”